Kolmapäeval, 11. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Nasva klubis MTÜ Saarte Kalandus korraldatav koolitus teemal “Ostumenetlus riigihangete registris taotlejale, kes ei ole hanke kohuslane riigihangete seaduse mõistes.”
Koolituse viib läbi Advokaadibüroo Rask OÜ vandeadvokaat ja riigihangete spetsialist Keidi Kõiv.

MTÜ Saarte Kalandus üldkoosolek toimub neljapäeval, 15. juunil 2023. a algusega kell 14.00 Nasva klubis (Sõrve mnt 53, Nasva alevik, Saaremaa vald).

Registreerimine kell 13.15 -13.45

Päevakord

1. MTÜ Saarte Kalandus 2022. majandusaasta aruande s.h. revidendi aruande kinnitamine.

2. Kohalt algatatud küsimused.

Sündmust toetab EMKF meede 3.2 „Kohaliku algatusrühma toetus”

Peale üldkoosolekut toimub samas ka MTÜ Saarte Kalandus uue rahastusperioodi 2023 – 2027+ arengustrateegia koostamise avalik kaasamiskoosolek.

1. Ettepanekute tegemine arengustrateegiasse lisatavate sadamate osas.

2. Kutselise rannakalanduse hetkeseis Saare maakonnas.

Eelregistreerimine ja info tel 5694 7288, 5690 7727, e- post tegevjuht@saartekalandus.ee

Tartu Ülikooli teadlastel on valminud uuring, mis kajastab ümarmudila kui võõrliigi sotsiaalmajandusliku ja muude mõjude aspekte.

Ootame kõiki huvilisi 19. mail 2023. a Nasva klubis algusega kell 13.30 toimuvale ümarmudila sotsiaalmajandusliku mõju uuringu tulemuste tutvustamisele.

Päevakava:

Henn Ojaveer: Sissejuhatus võõrliikidesse
Kristiina Nõomaa: Ümarmudila ökoloogilised mõjud Läänemeres
Heli Einberg: Ümarmudila sotsiaalmajanduslik mõju Eestis

Ümarmudil on kogu Läänemeres ja ka Eesti vetes laialt levinud võõrliik. Ümarmudil on oluliselt mõjutanud merekeskkonda ning seda on ka laialdaselt uuritud, kuid siiani puudub laiem teadmine inimeste hoiakust ümarmudilasse ning tema sotsiaalmajanduslikust mõjust.

Peale uuringu tutvustamist toimub samas ka MTÜ Saarte Kalandus uue rahastusperioodi 2023 – 2027+ arengustrateegia koostamise avalik kaasamiskoosolek.

1. EMKVF meetme „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ määruse ja Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia koostamise hetkeseis.
   Täpsem info tel 5690 7727 või e-post: tegevjuht@saartekalandus.ee
   Sündmuse toimumist toetab EMKF meede 3.2 „Kohaliku algatusrühma toetus”

Kalurid: kormoranide ohjeldamata paljunemine ohustab Eesti loodust

Eesti rannakalureid ühendavad organisatsioonid annavad häirekella seoses kormoranide liigse paljunemisega Väinamere, Liivi lahe, Soome lahe ja Pärnu jõe ümbruses. Kalurite hinnangul on kormoranide jõuline paljunemine ohustamas Eesti kalavarusid, looduse heaolu ja kalade (eriti lõheliste ja meritindi) edukat kudemist. 

Kaheksa Eesti suuremat rannakalanduse katusorganisatsiooni toetavad keskkonnaameti otsust rakendada kormoranide heidutamise ja juurdekasvu piiramise meetmeid ning hoiatavad pöördumatu looduskahju eest linnuliigi paljunemise tagajärjel. 2023. aastal on Keskkonnaameti poolt arvukuse kontrolliks rakendatud Skandinaavia riikide poolt üle võetud munade õlitamise praktika ning lindude heidutamine, mida on kalurite esindajate sõnul oluline rakendada täies mahus.

MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm: “Keskkonnaameti hinnangul pesitseb tänavu Eestis üle 33 000 kormoranipaari ja kuigi kalurite hinnangul on päris populatsioon veelgi suurem, arvestades rännet, võib ka sellise arvukuse juures linnu piiramata paljunemine tuua juba käesoleval aastal Eesti kalavarude märkimisväärse languse. Kannatajaks on nii loodus kui ka Eesti toidujulgeolek. Eriti on ohustatud Pärnu jõe lõhelised, kes langevad pesitsevate lindude saagiks õrnal kudemise perioodil. Et mitte lasta tekkida pöördumatul kahju Eesti loodusele, peame kiiresti toimetama arvukuse vähendamise nimel. Ilma liialdamata on arvel iga päev.” 

Kalandussektori  hinnangul on kormoranide suur arvukus olnud Eestis põhjuseks nii kalavarude vähenemisele kui ka mereala looduse kannatamisele. Nüüdseks ka sisemaale paljunev linnuliik ohustab jõgede ja väikejärvede looduskooslusi. Kormorani väljaheide on tugeva söövitava mõjuga mille tõttu kannatab suureneva arvukuse tõttu nii taimestik (isegi suured puud) kui ka teised linnud ja väikesed loomad kelle elupaigad kiiresti hävivad. Kurvaks näiteks kormoranide kolooniast on Leedu Nida poolsaar, mille mets on tänaseks hävinud ja aastatega kujunenud halliks ja elutuks paigaks. 

“On palju näiteid sellest, et kliima muutumisest tingitud nihe ohustab looduse mehhanismide koostoimimist. Peame mõtlema selle tasakaalu teadliku hoidmise peale, mitte seadma ette ühe linnuliigi kontrollimatut paljunemist, sest lõpuks on loodusliku tasakaalu taga meie kõigi elukeskkond ja toidujulgeolek,”

Kormoranide munade õlitamine on tõhus praktika, mida lähiriikides on rakendatud aastakümneid. Tegevuseks annab loa keskkonnaamet, kellega lepitakse kokku ka reegleid. Näiteks toimub munade õlitamine vaid neil rannaaladel, kus linnu pesitsemise maht on vähemalt 90% ehk teiste linnuliikide häirimist ei toimu. Koloonia pesadest õlitatakse mitte rohkem kui 40%, et vältida koloonia mahajätmist lindude poolt. 

“Eesti kalavarud on alles näitamas märke õrnast taastumisest, mille aluseks on olulised piirangud kalandusele kui ka tugev keskkonnakaitseline töö. Peame hoidma ja tugevdama seda trendi ehk mitte laskma Eesti looduses juba niigi oluliselt paljunenud liigil negatiivselt mõjutada kalade arvukuse taastumisele ja mereäärsete alade heaolule,” selgitas kiire toimetamise vajalikkust Esta Tamm. 

Kormoranide arvukuse olulise piiramise poolt on Eesti suurimad kalandusorganisatsioonid nagu MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Saarte Kalandus MTÜ, Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ,  Virumaa Rannakalurite Ühing, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Hiiukala, MTÜ Harju Kalandusühing ning MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts. Kevadel edastasid kohalikud omavalitsused, rahvaühendused ja kalandusorganisatsioonid ühist pöördumist Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakrale, millega saab tutvuda siin.

Organisatsioonid ootavad Eesti valitsuse ja Riigikogu töö alustamist, et teha ühist tööd Eesti kalavarude ja mereäärse looduse päästmiseks. 

Ootame huvilisi osalema teisipäeval, 28. märtsil Orissaare teenuskeskuse saalis (Kuivastu mnt 33 ) algusega kell 12.00 toimuvale kalapüügipiirangute teemalisele arutelule.
Osalevad ka TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased ja KKMi Kalavarude osakonna esindajad.
Arutleda on vaja Väikese väina piirangute, Lääne- Saaremaa piirangute ja Põlduste jõe piirangute üle.

Kalanduse teabekeskus kuulutas välja konkursi “Aasta kalandustegu 2022”, väärtustamaks Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid.

Konkursi tingimustega saab tutvuda ja kandidaate esitada kalandusteo veebilehel.

Kalandusteo rahva lemmiku tiitli pälvib 2022. aastal tehtud, alustatud või lõpule viidud tegu, mis:

• toetab kalanduse edendamist või kestlikkust,
• edendab kalanduse uurimist või kalandustraditsioonide säilimist,
• toetab kalavarude kaitset ja säilimist,
• suurendab kalanduse head kuvandit ja kala kui kasuliku toiduaine tarbimist,
• väärtustab kalandusalast õppetööd või õppimist.

Kutsume teid esitama kandidaate kalandusteo rahva lemmiku tiitlile hiljemalt 31. märtsil. Igaüks saab esitada kuni kolm kandidaati.
Konkursile võib esitada endagi tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.
Rahvahääletuse algusest teavitab Kalanduse teabekeskus teabekeskuse Facebookis, kalandusteo veebilehel ja e-kirjaga.

Aasta kalandusteo auhinnad antakse üle avatud kalasadamate päeval Leppneeme kalasadamas 29. aprillil.

MTÜ Saarte Kalandus juhatuse e-koosolek on välja kuulutatud 20. 02. 2023. a järgmise päevakorraga:

1. Juhatusele esitatud avalduste läbivaatamine

MTÜ Saarte Kalandus korraline juhatuse koosolek toimub 20. 01. 2023. a algusega kell 10.00 ühingu büroos järgmise päevakorraga:

1. KOV 2023. a liikmemaksu summade kinnitamine.
2. MTÜ Saarte Kalandus liikmemaksuvõlglaste ühingu liikmest väljaarvamine ja laekumata liikmemaksude tasumise nõuete tühistamine.
3. Juhatusele esitatud avalduste läbivaatamine (liikmeks astumine – OÜ MKPaadielekter- Martin Kaus, OÜ Longplix- Andris Truu, välja astumine- Alar Lepik).
4. MTÜ Saarte Kalandus 2023 – 2027 + arengustrateegiasse lisatavate sadamate nimekirja koostamine ja kinnitamine.
5. Kohalt algatatud küsimused.

Reedel, 23. detsembril on büroo avatud kuni kell 12.00. 

Seoses puhkustega on büroo suletud 26. detsembrist kuni 01. jaanuarini k.a. 

MTÜ Saarte Kalandus üldkoosolek toimub 18. 11. 2022. a algusega kell 13.00 Nasva klubis (Sõrve mnt 53, Nasva alevik, Saaremaa vald).

Registreerimine kell 12.15 -12.45
PÄEVAKORD

1. MTÜ Saarte Kalandus arengustrateegia ja 2022. a rakenduskava muudatuse arutelu, heakskiitmine, vastuvõtmine ja kinnitamine: RakenduskavaAR_2022_muutmine_KAVAND

MTÜ_Saarte_Kalandus_arengustrateegia_2014-2020+_muutmine_11_2022_EELNÕU

Strateegia_muudatused_koos_põhjendustega_11_2022_EELNÕU

2. MTÜ Saarte Kalandus 2023 – 2027+ arengustrateegia tööversiooni tutvustamine:  Strateegia 2023-2027_03.11.2022_TÖÖVERSIOON

3. Kohalt algatatud küsimused.

Eelregistreerimine ja info tel 5694 7288, 5690 7727
e- post tegevjuht@saartekalandus.ee

Üldkoosolek toimub EMKF meetme 3.2 „Kohaliku algatusrühma toetus” vahendite toel