Month: veebruar 2017

Lauter ja lautrikoha tähendus erinevate allikate põhjal

Lautrite ja sadamate määratlemine on viimastel aastatel muutunud väga vabalt tõlgendatavaks ning lautrite rajamine ja rekonstrueerimine on tekitanud üha enam probleeme. Tihti nimetatakse ekslikult lautriks ka sadamat ning lautri lahutamatuks osaks peetakse muuli ja paadisilda, mis on iseseisvad rajatised. Lauter ei ole sadam ja lautri eripäraks on see, et selle kaudu saab randuda ja vajadusel paati kuivale tõmmata, mitte silduda.
Õigusaktides puudub definitsioon lauter ning seetõttu on soovitav selguse huvides tuua mõned näited teatmeteostest.
Eesti keele sõnaraamat (Tallinn 1999, lk 398): lauter – paadisadam, valgma.
Etnograafia sõnaraamat (Tallinn 1996, lk 98): lauter (joom, valgma) – kalapaatide randumispaik. Merre laoti paadilaiuste vahedega kivivallid, nendevaheline merepõhi tasandati, sinna asetati veerpuud, mida mööda paate rannale veeti, raamikujuliselt kokkulöödult saadi paadiredel.
Eesti Entsüklopeedia V köide (Tartu 1935, lk 220): lauter – kividest puhastatud kalapaatide maabumiskoht kalarannas.
Mereleksikon (Tallinn 1996, lk 212): lautrikoht – üksikute paatide randumiseks ja hoidmiseks kividest jm. puhastatud rand, kuhu paatide ülestõmbamiseks ja vette lükkamiseks on asetatud ümarpuud. Puuduvad igasugused rajatised ja järelvalve.
Veeteede amet lauter – kohapealsete looduslike materjalide ümberpaigutamise teel rajatud koht veesõidukite randumiseks.

(Allikas: Keskkonnaamet: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/vesi-5/meri/)