{"id":5564,"date":"2023-04-13T06:22:39","date_gmt":"2023-04-13T06:22:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/?p=5564"},"modified":"2023-04-13T06:22:40","modified_gmt":"2023-04-13T06:22:40","slug":"kalanduspiirkondade-pressiteade-13-04-2023-a","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/?p=5564","title":{"rendered":"Kalanduspiirkondade pressiteade 13. 04. 2023. a"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Kalurid: kormoranide ohjeldamata paljunemine ohustab Eesti loodust<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eesti rannakalureid \u00fchendavad organisatsioonid annavad h\u00e4irekella seoses kormoranide liigse paljunemisega V\u00e4inamere, Liivi lahe, Soome lahe ja P\u00e4rnu j\u00f5e \u00fcmbruses. Kalurite hinnangul on kormoranide j\u00f5uline paljunemine ohustamas Eesti kalavarusid, looduse heaolu ja kalade (eriti l\u00f5heliste ja meritindi) edukat kudemist.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kaheksa Eesti suuremat rannakalanduse katusorganisatsiooni toetavad keskkonnaameti otsust rakendada kormoranide heidutamise ja juurdekasvu piiramise meetmeid ning hoiatavad p\u00f6\u00f6rdumatu looduskahju eest linnuliigi paljunemise tagaj\u00e4rjel. 2023. aastal on Keskkonnaameti poolt arvukuse kontrolliks rakendatud Skandinaavia riikide poolt \u00fcle v\u00f5etud munade \u00f5litamise praktika ning lindude heidutamine, mida on kalurite esindajate s\u00f5nul oluline rakendada t\u00e4ies mahus.<\/p>\n\n\n\n<p>MT\u00dc Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht<strong> Esta Tamm<\/strong>: \u201cKeskkonnaameti hinnangul pesitseb t\u00e4navu Eestis \u00fcle 33 000 kormoranipaari ja kuigi kalurite hinnangul on p\u00e4ris populatsioon veelgi suurem, arvestades r\u00e4nnet, v\u00f5ib ka sellise arvukuse juures linnu piiramata paljunemine tuua juba k\u00e4esoleval aastal Eesti kalavarude m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse languse. Kannatajaks on nii loodus kui ka Eesti toidujulgeolek. Eriti on ohustatud P\u00e4rnu j\u00f5e l\u00f5helised, kes langevad pesitsevate lindude saagiks \u00f5rnal kudemise perioodil. Et mitte lasta tekkida p\u00f6\u00f6rdumatul kahju Eesti loodusele, peame kiiresti toimetama arvukuse v\u00e4hendamise nimel. Ilma liialdamata on arvel iga p\u00e4ev.\u201d&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kalandussektori&nbsp; hinnangul on kormoranide suur arvukus olnud Eestis p\u00f5hjuseks nii kalavarude v\u00e4henemisele kui ka mereala looduse kannatamisele. N\u00fc\u00fcdseks ka sisemaale paljunev linnuliik ohustab j\u00f5gede ja v\u00e4ikej\u00e4rvede looduskooslusi. Kormorani v\u00e4ljaheide on tugeva s\u00f6\u00f6vitava m\u00f5juga mille t\u00f5ttu kannatab suureneva arvukuse t\u00f5ttu nii taimestik (isegi suured puud) kui ka teised linnud ja v\u00e4ikesed loomad kelle elupaigad kiiresti h\u00e4vivad. Kurvaks n\u00e4iteks kormoranide kolooniast on Leedu Nida poolsaar, mille mets on t\u00e4naseks h\u00e4vinud ja aastatega kujunenud halliks ja elutuks paigaks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cOn palju n\u00e4iteid sellest, et kliima muutumisest tingitud nihe ohustab looduse mehhanismide koostoimimist. Peame m\u00f5tlema selle tasakaalu teadliku hoidmise peale, mitte seadma ette \u00fche linnuliigi kontrollimatut paljunemist, sest l\u00f5puks on loodusliku tasakaalu taga meie k\u00f5igi elukeskkond ja toidujulgeolek,\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Kormoranide munade \u00f5litamine on t\u00f5hus praktika, mida l\u00e4hiriikides on rakendatud aastak\u00fcmneid. Tegevuseks annab loa keskkonnaamet, kellega lepitakse kokku ka reegleid. N\u00e4iteks toimub munade \u00f5litamine vaid neil rannaaladel, kus linnu pesitsemise maht on v\u00e4hemalt 90% ehk teiste linnuliikide h\u00e4irimist ei toimu. Koloonia pesadest \u00f5litatakse mitte rohkem kui 40%, et v\u00e4ltida koloonia mahaj\u00e4tmist lindude poolt.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cEesti kalavarud on alles n\u00e4itamas m\u00e4rke \u00f5rnast taastumisest, mille aluseks on olulised piirangud kalandusele kui ka tugev keskkonnakaitseline t\u00f6\u00f6. Peame hoidma ja tugevdama seda trendi ehk mitte laskma Eesti looduses juba niigi oluliselt paljunenud liigil negatiivselt m\u00f5jutada kalade arvukuse taastumisele ja mere\u00e4\u00e4rsete alade heaolule,\u201d selgitas kiire toimetamise vajalikkust Esta Tamm.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kormoranide arvukuse olulise piiramise poolt on Eesti suurimad kalandusorganisatsioonid nagu MT\u00dc Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Saarte Kalandus MT\u00dc, V\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond MT\u00dc,&nbsp; Virumaa Rannakalurite \u00dching, MT\u00dc Liivi Lahe Kalanduskogu, MT\u00dc Hiiukala, MT\u00dc Harju Kalandus\u00fching ning MT\u00dc L\u00e4\u00e4nemaa Rannakalanduse Selts. Kevadel edastasid kohalikud omavalitsused, rahva\u00fchendused ja kalandusorganisatsioonid \u00fchist p\u00f6\u00f6rdumist Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakrale, millega saab tutvuda <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/document\/d\/1oBPPuJre9lZLppPWQC9jDE6LhXim3sr-\/edit?usp=sharing&amp;ouid=111169730995773218155&amp;rtpof=true&amp;sd=true\">siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Organisatsioonid ootavad Eesti valitsuse ja Riigikogu t\u00f6\u00f6 alustamist, et teha \u00fchist t\u00f6\u00f6d Eesti kalavarude ja mere\u00e4\u00e4rse looduse p\u00e4\u00e4stmiseks.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kalurid: kormoranide ohjeldamata paljunemine ohustab Eesti loodust Eesti rannakalureid \u00fchendavad organisatsioonid annavad h\u00e4irekella seoses kormoranide liigse paljunemisega V\u00e4inamere, Liivi lahe, Soome lahe ja P\u00e4rnu j\u00f5e \u00fcmbruses. Kalurite hinnangul on kormoranide j\u00f5uline paljunemine ohustamas Eesti kalavarusid, looduse heaolu ja kalade (eriti l\u00f5heliste ja meritindi) edukat kudemist.&nbsp; Kaheksa Eesti suuremat rannakalanduse katusorganisatsiooni toetavad keskkonnaameti otsust rakendada kormoranide [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-5564","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5564","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5564"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5564\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5565,"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5564\/revisions\/5565"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5564"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5564"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saartekalandus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5564"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}